Ärkasime hommikul mõnusalt hilja - kella 11 paiku. Positiivne uudis oli see, et soe vesi oli aeg-ajalt isegi liiga kuum:) Pakkisime lohvalt ja tegime 10 minutit hilisema majutuskohast väljaregistreerimise kui ette nähtud.
Alustuseks viisime kotid bussijaama pakihoidu ja ostsime endale sobivad piletid ära, selgitades seejuures, et pagasitasu ei ole mitte rohkem kui 5 raha koti eest. Vähemasti me teame, et kõik maksavad seda tasu ja mitte-maksmine ei olekski üldse viisakas.
Näljased nagu me olime, suundusime taaskord söögijahile (creppe veel ei olnud, ilmselt oli tainas alles valmimisel). Võtsime igaüks endale suured baguette-d (à 15-20 DHM), millest kõht sai täis ja sai ka jätta natukene pärastiseks.
Avastasime ilusa vaatega linnamüüri, kust kahjuks pooled kahurid olid kuskile ära kadunud :D Aga vaade oli nautimist väärt.
Alustuseks viisime kotid bussijaama pakihoidu ja ostsime endale sobivad piletid ära, selgitades seejuures, et pagasitasu ei ole mitte rohkem kui 5 raha koti eest. Vähemasti me teame, et kõik maksavad seda tasu ja mitte-maksmine ei olekski üldse viisakas.
Näljased nagu me olime, suundusime taaskord söögijahile (creppe veel ei olnud, ilmselt oli tainas alles valmimisel). Võtsime igaüks endale suured baguette-d (à 15-20 DHM), millest kõht sai täis ja sai ka jätta natukene pärastiseks.
Avastasime ilusa vaatega linnamüüri, kust kahjuks pooled kahurid olid kuskile ära kadunud :D Aga vaade oli nautimist väärt.
Seejärel täiendasime oma varusid 1 kilo maasikate ja 2 kilo mandariinidega ning asusime ranna otsingutele (samas Medina läheduses oli turistirand, aga meie eesmärgiks oli midagi muud).
Jalutasime Medinast välja ja hoidsime võimalikult põhja (või itta kuni põhja poole minna ei andnud). Siin linnas on töötegemine ikka efektiivne - asfalt pannakse maha päevaga või vähemaga - kui eile alles pandi, siis täna oleks ta seal juba nagu eluaeg olnud.
Tegime mingisuguse lõike läbi vaesema elamurajooni ja peagi olime kohas, kust sai üle liivaluidete mere äärde.
Jalutasime Medinast välja ja hoidsime võimalikult põhja (või itta kuni põhja poole minna ei andnud). Siin linnas on töötegemine ikka efektiivne - asfalt pannakse maha päevaga või vähemaga - kui eile alles pandi, siis täna oleks ta seal juba nagu eluaeg olnud.
Tegime mingisuguse lõike läbi vaesema elamurajooni ja peagi olime kohas, kust sai üle liivaluidete mere äärde.
Inimesi oli vähe ja need, kes olid, olid kohalikud. Rand oli pikk ja lausa kutsus meid - ainus häiriv tegur oli küllaltki suur hulk prügi (prügikaste ju loomulikult ei ole...). Bikiine meil kaasas ei olnud (ahjaa kas ma mainisin juba, et oli ülisoe ja päikesepaisteline päev?:D Eestis oli sama aeg vist külmalaine -30 ;)), seega koorisime end Sofiaga ühes kõrvalisemas kohas rinnahoidjate väele. Kahjuks ei jätkunud rahu ja vaikust kauaks - eemal koeraga mänginud kolm poisikest (nii 11-12-aastased) olid meid märganud ning saabusid tädisid uudistama. See muidugi ei sobinud kokku meie arusaamaga privaatses kohas privaatselt päevitamisest. Katsime alguses ennast pluusidega kinni ja kui selgus, et nad ikka ära ei lähe, panime riidesse. Siis nad arvasid, et oleks eriti lahe meile muljet avaldada sellega, kuidas nad oma koera peksavad. Siinsed inimesed ei tundu üldse hoolivat oma loomadest. Igal juhul ajas selline tegevus meid nii vihaseks, et pistsime nende peale eesti keeles karjuma ja tegime paar sammu nende poole (ausalt, selline tunne oli, et virutaks) - selle peale panid poisid jooksu kaugemale ja n-ö koera omanik seletas, et tema koer. Aga ega talle selgeks teha ei õnnestunud, et see, et see tema koer on, ei õigusta koera piinamist. Lõpuks ei aidanud muu, kui pakkisime oma asjad kokku ja otsustasime mujale suunduda.
Sulistasime mõnusalt jalgupidi vees ja nautisime ookeanilaineid - seni, kuni tuli suurem laine ja pritsis meie poolde säärde keritud püksid läbimärjaks. Mõnus ja soe oli ikkagi.
Sofia, veel kuiv...
Mina, kah veel kuiv :)
Olar, värskelt märjaks saanud...
Sofia, põgenemas lainete eest... 
Kes siin käis?Leidsime ühe väikese mõnusa kalju, kus teha üks väike maasikapiknik ja elust lihtsalt rõõmu tunda (ja päikest nautida). Kuskil kella poole kuue paiku hakkasime tagasi linna poole jalutama. See tähendas, et kui me linnamüürile jõudsime, oli päike juba loojunud. See-eest crepitädi oli täies hoos ja varustas meid uhke koguse pannkookidega.
Natuke veel nipet-näpet reisi jaoks kaasa ja suundusimegi bussijaama suunas. Vastik kellaaeg tänavatel liikumiseks - kõik kohad ülerahvastatud.
Suutsin oma pükstele ajada mett pannkoogi vahelt, seega on mu teksad nüüd alt soolased ja ülevalt poolt magusad :D
Bussifirma tundus ometigi kord korralik olevat - istmeid sai alla lasta ja puha - valgustus ka seni põles kuni bussi magamisrežiimile ei lülitatud.
Öistel bussidel on see hea asi, et nad teevad vahepeal söögipeatusi, kust saab lahedat teeäärset sööki. Kahjuks olin ma seekord liiga väsinud, et midagi peale oma kaasaostetud koogi nagistada. See-eest Olar sai korraliku tundmatu lihatüübiga saia (siga, lehm ega kana ei olnud).
Natuke veel nipet-näpet reisi jaoks kaasa ja suundusimegi bussijaama suunas. Vastik kellaaeg tänavatel liikumiseks - kõik kohad ülerahvastatud.
Suutsin oma pükstele ajada mett pannkoogi vahelt, seega on mu teksad nüüd alt soolased ja ülevalt poolt magusad :D
Bussifirma tundus ometigi kord korralik olevat - istmeid sai alla lasta ja puha - valgustus ka seni põles kuni bussi magamisrežiimile ei lülitatud.
Öistel bussidel on see hea asi, et nad teevad vahepeal söögipeatusi, kust saab lahedat teeäärset sööki. Kahjuks olin ma seekord liiga väsinud, et midagi peale oma kaasaostetud koogi nagistada. See-eest Olar sai korraliku tundmatu lihatüübiga saia (siga, lehm ega kana ei olnud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar