Hommikune äratus jäi natukene hiljaks – üles saime alles poole viiest. Minema aga alles 6.30 paiku. Väike kohvi ja ronisin rooli. Kuskil enne Valgat oli mingi tüütu pisikene sild remondis – ametlik ümbersõit oli 30 km kandis, seega tuli seadust rikkuda ja sõita keelumärgi alt läbi (tegelikult on remondis oleva silla kõrval ajutiselt korda tehtud vana sild, mis oli täiesti pädev).
Valga piiripunktis saime hakkama viie minutiga, kuigi mul on kerge hirm oma passi pärast – nimelt oli paar päeva varem kodakondsus- ja migratsiooniameti tädike tõdenud, et nii katkise passiga küll kuskilt üle piiri ei saa. Samas, juba kaks aastat olen saanud sellisega üle piiri.
Lätis oli hea sõita – jänes ette ja 120 sisse :) Riiast aitas ilma ühegi viperuseta läbi autoroute 2007. Samas seda, et neil on nüüd Ida-Euroopa kaardid korralikult olemas, uskuda ei tasu.
Leedus käisime lõunat söömas vanas tuttavas kohas 10 km peale piiri.
Poolas sõitsime rahulikult paarkümmend kilomeetrit ja siis hakkas pihta asi, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada „pühapäeva pärastlõuna Poolas”; see tähendas üldist tunnikiirust 5-7 km tunnis ja tunde ja tunde raisatud aega. Kuskil oli mingi tobe valgusfoor sillaparanduse juures, mis oli täiesti valesti reguleeritud ja kuhjas enda taha tuhandeid autosid… ühesõnaga õudusunenägu. Olime lootnud Varssavist läbi jõuda, kuid mingi hetk selgus, et see on täiesti asjatu lootus. Keerasime teekõrval asuvasse hotelli ja võtsime toa (~ 280 EEK nägu), sõime teeäärest ostetud maasikaid ja kirsse ning kuulasime, kuidas ummik ei lõpe ega lõpe…
Poola hotellikene...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar