[Serock – Varssavi – Wroclaw – Nachod – Ceska Skalice]
Jälle magasime sisse – see-eest ööbimiskoht oli igati okei. Kiire dušš, hommikusöök ja teele! Varssavi oli muidugi omaette saavutus – eriti kui GPS iga kahe minuti tagant kinni jooksis. Samas õnnestus meil tänu sellele vaid kord ära eksida, mitte rohkem.
Poola liikluskultuuri võib kokku võtta ühe sõnaga – kohutav! Lisaks sellele, et mööda sõidetakse igas kohas ja igat moodi, siis ei võta enamus rekkaid ka serva, kuigi neil see võimalus oleks. Õnneks peale Varssavit Wroclawi suunas on kõigepealt mingi 130 km kaherealist teed, seejärel tuleb tüütu tavaline.
Sõime kuskil kohas pelmeene, olid suhteliselt maitsvad aga kaheldavate järelmõjudega mõne jaoks :)
Wroclawist läbisõiduga õnneks probleeme ei olnud, ma muutun juba päris vilunuks suurtes linnades. Peale Wroclawi muutus loodus ilusamaks, tekkisid esimesed mäed ning siin-seal oli metsagi näha. Ostsime teeäärest mureleid ja suundusime Tšehhi piiri poole. Piiriületus kulges ilma igasuguste probleemideta ning umbes 20 km piirist edasi leidsime ilusa kämpingu otse järve ääres. Võtsime väikese bungalo (inimese hind tuli kuskil 100 EEK per nägu), bungalos oli kõik olemas alates WC/dušširuumist kuni gaasipliidi ja nõudeni. Ja kes ütles, et Kesk-Euroopa kallis on?:)
Käisime järves ujumas kuigi järve vesi oli kahtlaselt sogane ning ei kannatanud võrreldes Eesti järvedega mingit kriitikat. Samas kämpingus olnud soomlased sinna sisse igal juhul ei roninud.
Aga päikeseloojang oli päris kena...
Õhtust sõime kohalikus kõrtsis, kus hea Tšehhi õlu maksis vaid 9 krooni. Oleks meil Eestis ka nii häid õllesid, aga ei... veel üks õlu ja magama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar