pühapäev, veebruar 18, 2007

07.02.2007 - Marrakech ja maasikad

Uni oli magus ja kestis lausa poole üheteistkümneni. Hommikusöögiks pakuti meile tüüpilist Maroko stiilis saia-juustu kombinatsiooni lahustuva kohviga. Tõe huvides mainin ära, et Sofia hoidus piimatoodetest põhjusega, et tal öösel läks põhi alt:) (lõpuks juhtus siis see, ilma milleta poleks Aafrika reis täiuslik eksole).
Meie hosti sõber pakkus ennast meile lahkesti linna näitama - ta lubas meid viia kenadesse kohtadesse väljaspool Medinat.
Külastasime kuninglikku ooperimaja (pool oli ooper ja pool amfiteater), pärast jalutasime kaunil Mohhamed VI avenüül ning külastasime Menara parki.

Kuninglik ooperimaja


Mohhamed VI avenüü

Pärast jalutasime suure mošee juurde (La Koutoubia?) ja pargi juures vahetult enne keskväljakut pidime oma teejuhist lahku minema, sest tal pidi olema mingi kohtumine kellegi teisega. See hetk tuli meie juurde mingi purjus kaarikumees ja hakkas karjuma meie sõbra peale. Kui me lahku läksime, läks too tüüp Faicalile (meie sõbrale) kätega kallale ja lõi teda isegi pudeliga. Õnneks astus üks teine mees vahele ja siis sekkus juba politsei. Üritasime politseile märku anda, et halb mees on see tülinorija, aga samas sosistas meie sõber suunurgast, et me ei tohi teda tunda. Pärast saime teada, et põhjuseks on see, et juhul kui marokolasel ei ole giidi luba, siis ei tohi ta Sulle linna näidata isegi siis, kui Sa oled ta sõber. Sellise teo eest võib määrata vanglakaristuse kahest kuust kahe aastani.
Seaduslikult on tegelikult veel üks võimalus oma marokolasest sõbraga avalikult ringi liikuda - selleks tuleb minna politsei turismiosakonda ja võtta paber selle kohta, et usaldad seda inimest. Aga väga keeruline ja aeganõudev protsess.


Olime peale negatiivset vahejuhtumit kergelt šokis - pidime lihtsalt vaatama, kuidas meie sõber politsei saatel lahkub. Lohutuseks võtsime kolm klaasi värskelt pressitud aplesinimahla - müügikoht nr 8 - hästi hea ja soodne - 3 DHM. Müüjale meeldisime meie Sofiaga eriti, seega saime veel lisaks (tasuta) kolm poolikut klaasi eriti värskelt (meie silmaall) pressitud apelsinimahla.
Suhtusime skeptiliselt minekusse bussijaama poolsesse külge läbi Medina, seega läksime ringi ümber müüri. Loojuva päikese taustal otsustasime süüa ära oma maasikad - istusime väikesele pingile Medina müüri ääres ja nautisime - nämmm! Selle aasta esimesed maasikad.

Nii naudib maasikat Sofia:)


Nii naudin maasikat mina :P



Ja nii naudib maasikat Olar :D

Bussijaama poolses otsas ronisime värske küpsetuskoha leti juurde ja hakkasime asja uurima. Keegi ei rääkinud ei inglise ega prantsuse keelt, seega oli asjast raske aru saada - mida meile pakutakse? Mis hinna eest? Seina peal oli ainult araabiakeelne menüü kah. Olaril sai korraga sellest kõrini, et ta aru ei saa üldse, mis toimub ja mis talle pähe üritatakse määrida. Seega eemaldus ta kalakohast üldse minema ja meil (Sofiaga) koos kohaliku müüjaabiga tuli ta poolvägisi tagasi vedada. 15 DHM eest sai korraliku taldrikutäie kala (4-5 tükki), just paras ühele näljasele inimesele. Üks parimaid eineid üldse Marokos.
Vahepeal käisime korra bussijaamast läbi ja selgitasime, et mis kellast lähevad bussid
Essaouriasse ja mis hinnaga (hinnakõikumine oli nii 40-65 DHM).



Vaikselt oli saabunud hämarus ning otsustasime väljaku ka pimedas üle vaadata. Teepeal võtsime jäätist, mis vist kahjuks oli hoopis Itaalia, mitte Maroko oma.


Ega öine väljak väga päevasest ei erinenudki, endiselt olid olemas kõik need samad trikimeistrid ja kaubitsejad. Alustuseks võttis Olar ühed teod (me Sofiaga sõime ülbelt tema omasid). Päris head olid, ainult natukene vürtsised.




Seejärel tegime ühe tiiru tuttavasse apelsinimahla kohta - jälle 1 1/2 klaasi 3 raha eest. Sellest apelsinimahlast jään ma puudust tundma... Kui keegi satub Marrakechi, siis minu püha kohustus on promoda siinkohal apelsinimahlaputkat number kaheksa:)


Kõndisime paar tiiru mööda seda väljakut - ikka hennamutid, mingi ahvidega tüüp, trummimehed, mingi munaga tüüp, kondiväänaja... muinasjutuvestja... suhteliselt igav. Lisaks sellele veel hordidena pensionäridest turiste. Fes on küll võrreldes Marrakechiga palju ehedam linn.
Järgnes tavapärane peatus supermarketis ja jalutuskäik ööbimiskohta. Saime teada, et meie kaklusesse sattunud sõbraga oli kõik korras ja selle tähistamiseks tegime ühe väikese sisali (vesipiip).


Kommentaare ei ole: