teisipäev, veebruar 20, 2007

10.02.2007 - Meknes - Chefchaouen

Kella 06.30 paiku jõudsime Meknesi, kus just alles hakkas valgeks minema. Tegime väikese tiiru vanalinnas (kuigi kotid olid küllaltki häiriv tegur) ja vahepeal otsustasime, et läheks kohe täna Chefchaouenisse, et saaks täna seal linna vaadata ja homme rahvuspargis ronida.




Bussijaama aegu vaatama minnes selgus, et Chefchaoueni buss on katki ja peame vahetama bussi mingis teises linnas (Ouezzanes). Mõeldud-tehtud. Meid aitas taaskord üks sõbraliku olekuga politseinik, kes selgitas, palju pilet maksis, kontrollis, et raha anti õigesti tagasi ja seletas, et nii väikese vahemaa puhul pagasimaksu maksma ei pea (pärast ikkagi üritati küsida, aga öelda, et politseinik ütles, et ei pea maksma, töötab hästi).
Sõit oli täiesti sündmustevaene kui välja arvata see, et jäime ummikusse ühes laupäevalaata pidavas kohas.

Mudalaat...

Muidugi tähendas see seda, et jäime oma järgmisest bussist maha... Samas kohe otsiti välja meile uus buss - pool tundi hilisem - seekord siis CTMi oma. Esimest korda reisi jooksul. See bussifirma on täiesti ebaloogiline - pagasi jaoks on eraldi pilet ja buss ei sõida kellestki mööda... isegi ei kihuta eriti (pole ime, et ta hiljaks jäi). Saate aru - kõik normaalsed bussid ju lasevad pidevalt signaali ja sooritavad möödasõite kurvides isegi siis kui keegi tuleb vastu. CTM'i buss seda tava ei austa. Bussijuhil on lips ja reisisaatja ei haise. Kas siis sellist Aafrikat me tahtsimegi? :)
Chefchaoueni jõudes ootas meid ees maagiline vikerkaar ning värskelt saabunud päikesepaiste. Esmamulje oli positiivne - tundus, et tegu on toreda linnakesega.
Meile haakus ligi üks kohalik tüüp, kes tahtis meile majutust sebida. Pärast liitus temaga veel üks berberivanamees, kes soovis meile kohalikku naturaalset kraami müüa. Saime küllaltki kena majutuskoha hinnaga 40 DHM/nägu. Vaatasime ka ühte teist, aga esimene koht oli omapärasem ja pealegi omanik pani juba kolmanda korraga täppi, et oleme Eestist.
Peale toa eest tasumist ja sissekirjutuspaberite täitmist oli meil tegu, et saada lahti esimesest tüübist, kes tahtis tippi ja teisest berberimehest, kes üritas meile kanepiõisi müüa järjest odavamalt (150 DHM? Okay, what's your price? 100 DHM? Okay... you are students... I make you 50 DHM). Kas tõesti on nii raske aru saada, et mõned inimesed tulevad siia linna mägede, mitte hašši pärast?
Linnatuuri alustasime sellega, et jalutasime linna alumisse osasse, kus oli käimas üks suuremat sorti laat. Sofia sai seal lõpuks oma kosinjakivajaduse rahuldatud. Lisaks laadale oli kohal ka väike tivoli. Investeerisime 5 DHM'i sellesse, et teha 20 minutit kiireid tiire vaaterattataolise lõbustusasjandusega. 7 krooni eest sai ikka korralikku sõitu, lapsepõlv tuli kohe meelde.


Laat ja tivoli...

Edasi suundusime jalutuskäigule Medinasse. Nähes sobivat kohta, otsustasime ära proovida kohaliku toidumenüü. Meie Sofiaga valisime krevetitajine (30 DHM) ja Olar sama asja kanaga (25 DHM). Kõrvale värske piparmünditee. Ports oli meie meelest tõsiselt liiga väike kuigi maitsev. Kõht sai koos friikartulite ja saia lisaga peaaegu täis. Ostsime tänavalt lisaks 2 kg apelsine ja 2 karpi maasikaid.






Juhuslikult nägime neid samu poolakaid, kellega koos olime olnud Mezouga lähedal kõrbes. Maroko on üks väike maailm ikka :)
Jalutasime mööda kitsaid ja helesiniseid Medina tänavaid - Chefchaouen on vist kõige ilusama Medinaga linnake, mida ma Marokos näinud olen. Armas ja sinine.






Plaanisime suhteliselt vara magama minna, seega seadsime sammud tagasi ööbimiskohta. Soe vesi käis mingi keerulise süsteemiga, seega läks Olar alt asja uurima. Ta üritas seletada, et nagu "Shower - hot water - how? Can you show us?" Selle peale teatas vanamees, et "yes, yes - Medina this way". Eksole. Tundub, et vähemalt pooled inimesed on siin koguaeg laksu all. Õnneks oli läheduses üks teine majutusasutuse klient (belglane), kes teadis, kuidas sooja vett saab:)

Kommentaare ei ole: